Vastulause Mart Nutile

27.09.2016. esitas EKRE riigikogule eelnõu "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas", mis oleks pannud 2017. aasta 23. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimuse "Kas Teie olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamises?". Eelnõu lükati suure hääleteenamusega tagasi. Enne hääletamist pöördus riigikogu seisukoha saamiseks ka (sund)migratsiooni pooldavate organisatsioonide nagu SA Eesti Inimõiguste Keskus ja MTÜ Pagulasab poole[1].

Tähelepanuväärne on aga põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti eitav seisukoht rahvahääletuse küsimuses põhjendusega, et otsus ühineda Euroopa Liiduga võeti vastu 2003. a. rahvahääletusel: "Rahvahääletusel anti sellega põhiseaduslik mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. Kui antud juhul otsus, mis pannakse rahvahääletusele, läheb vastuollu varasema rahvahääletusega, siis ma ütleks, et õigusjõud on sellel varasemal rahvahääletusel, millega muudeti põhiseadust oluliselt."[2]

Esiteks on vägagi kahetsusväärne, et riigikogu otsustas oma seisukoha kujundamisel pöörduda vaid kahe tuntud vasakpoolse organisatsiooni poole, jättes täiesti tähelepanuta poliitilise skaala teise sektori.

Immigratsiooni ning islamiseerumise vastane MTÜ International SIS juhib aga Mart Nuti tähelepanu asjaolule, et 2003. a. rahvahääletusel, millega Eesti Euroopa Liitu viidi, ei antud kindlasti mitte rahvapoolset mandaati alluda jäägitult kõikidele EL otsustele. Seda kinnitas meile ka Riigikohus 2012. aastal, kui oli arutluse all ESMi Eesti põhiseadusega kooskõlas olemise küsimus: "2003. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus ei luba piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule. Kui Euroopa Liidu aluslepingut muudetakse või sõlmitakse uus alusleping ja see toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, tuleb riigikohtu üldkogu hinnangul selleks küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust."[3] Seega rahvahääletus Euroopa Komisjoni poolt survestatud migratsiooni osas on vajalik.

Sellele lisaks peaks Mart Nutt teadma, et rahvusvaheline õigus jätab lepingu osapooltele (EL on samuti lepingute süsteem) õiguse lepingust taganeda, kui peale lepingu sõlmimist on esile kerkinud uued asjaolud. Eesti rahvas hääletas 2003. a. Euroopa Liitu astumise poolt, mille ükski leping ei näinud ette kohustust alluda sundmigratsioonile. Seega ei ole rahvas selleks mandaati andnud ning valitsus peaks sellega arvestama oma tänase poliitika kujundamisel.

Ja mis veelgi tähelepanuväärsem antud juhul, et isegi tuntud vasakradikaalsed organisatsioonid (SA Eesti Inimõiguste Keskus ja MTÜ Pagulasabi), kelle käest riigikogu seisukohta küsis, vastasid, et selle küsimuse panemine rahvahääletusele on täiesti õiguspärane: "Rahvusvahelisest, Euroopa Liidu või siseriiklikust õigusest ei tulene õiguslikult siduvat kohustust pagulaste ümberasustamises osaleda [ümberpaigutamine ja ümberasustamine on hoopis teine asi kui varjupaigataotlejad, kes jõuavad ise Eestisse, neile peab alati asüüli andma]. Riigikogul on seega põhimõtteliselt õigus antud küsimus rahvahääletusele panna." (allkirjastanud Kari Käsper ja Eero Janson, koostanud jurist Anni Säär).

Samast ametlikust pöördumisest riigikogule võib veel välja lugeda, et kui Euroopa Komisjon 2015. a. 23. septembril sundkvoodid kehtestas, oleks Eestil ELTL art. 263 kohaselt olnud õigus see kahe kuu jooksul vaidlustada. Seega otsuse vaidlustamise tähtaeg möödus 24. novembril 2015.

Kuid, riigikogu võttis juriidilise seisukoha ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt, mille seisukoht oli ühene: Eesti ei tohi mitte midagi vastu vaieda ühelegi eurokäsule ega panna mitte midagi rahvahääletusele sest EL seadused on igas mõttes ülimuslikud Eesti seaduste üle ning refereerivad riigikohtu lahendeid, mille kohaselt: "Eesti põhiseadust saab kohaldada üksnes ulatuses, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri." Ja edasi, et ka Eesti põhiseaduse järgi ei saa sundkvoote rahvahääletusele panna sest PS paragrahvid 105 ja 106 ei näe seda ette. Rahvahääletusele on võimalik panna kas konkreetne seaduseelnõu või muu riigielu küsimus, kuid küsimusi teatud valdkondades, nagu välislepingute (sundkvoodid on EL leping) ratifitseerimise ja denonsseerimine, rahvahääletusele panna ei saa. (Selle leiab samast viitest kus eelpool refereeritud SA Eesti Inimõiguste Keskuse ja MTÜ Pagulasabi seisukohad olid)

Seega on väga huvitav täheldada, et isegi kaks vasakradikaalset organisatsiooni on veel niigi palju selget mõistust ja inimlikkust säilitanud.

Ja muideks, Ungari valitsus kuulutas juba 2016. a. juulis välja, et 2. oktoobril tehakse sundkvootide üle rahvahääletus, mida ka tehti - kuidas nemad siis said?

Käesoleva vastulause esimene pool sai 27.09.2016. saadetud ka suurematesse meediaportaalidesse, kuid seda ei avaldatud.

Kahju, et end isamaalaseks nimetav, pikaaegse riigikogu staažiga ning doktori kraadiga inimene ei suuda olla muud kui kasutu kummitempel ja arameelne käsutäitja.

Täiendus 23. detsember 2018.

Läks paar aastat mööda ja isamaalaste reiting langes valimiskünnise piirile. Eriti närviliseks muutusid nad 2018. aasta lõpus (2019. märtsi RK valimiste eel), mil hakkasid esinema tulihingeliste konservatiividena. Isamaaline justiitsminister Reinsalu hakkas novembris rändekompakti vastu sõdima ja 22. detsembril peale president Kaljulaidi kõnet julges ta oma Facebooki seinal isegi seda kritiseerida: " ... Küsimus pole emotsioonides, vaid poliitilistes otsustes, kas eestlased jäävad Eestis enamusse ka kolme inimpõlve pärast?" Vaat kus nüüd tuli rahvuslane välja - aga kus ta siis oli kui sundmigratsioonikvoote peale suruti?

------------------------------------------------

[1] http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a2b3bf74-347d-4617-b7fb-70dea16fdfc3/Riigikogu%20otsus%20_Rahvahääletuse%20korraldamine%20Euroopa%20Liidu%20immigrantide%20ümberjaotamise%20kava%20osas“/

[2] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-ettepanek-panna-immigratsiooni-kusimus-rahvahaaletusele-ei-leidnud-riigikogus-toetust?id=75737659

[3] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohus-otsustas-esmi-kasuks?id=64668034