Sõnavõtt EKRE volikogus 29.09.2018: vähem prostituute, rohkem isiksusi!

Siin minu sõnavõtt 29. septembri 2018. EKRE volikogu istungil Rahvusraamatukogus:

Lugupeetud volikogu kolleegid ja erakonna juhtkond. Tulevastel valimistel on EKRE populaarsus juba hoopis midagi muud kui eelmistel. Enam ei ole me outsiderite erakond vaid häältemagnet, mis omakorda tõmbab magnetina külge ka karjeriste ja saamahimulisi broilereid. Küll aga sellise kontingendi erakonda vastu võtmine degradeeriks meid tavaliste erakondade tasemele. Meie liikmeskond ei oleks kindlasti huvitatud, et EKREst saaks poliitbordell, mis turustab poliitilisi prostituute nagu kõik senised erakonnad seda teevad. Hea näide valearvestusest oli Jaan Männik, kelle kohta mina kohe ütlesin, et see pole mingi konservatiiv ega EKRE inimene. Oli täiesti arusaamatu, et sellist taheti meie nimekirjas parlamenti saata? Mis mehega tegelikult tegu on, selgus õnneks enne valimisi, küll aga väga vabalt oleks võinud see selguda peale valimisi ja Männik oleks meie juurest lahkunud koos Riigikogu mandaadiga, mille ta oleks üle viinud sotside fraktsiooni. Selliseid riske ei tohi võtta. Ma saan aru, et meie juhtkonnale meeldiks tuntud inimestega oma nimekirja kaunistada, kuid ma juhiksin teie tähelepanu asjaolule, et EKRE ei ole loodud mitte Riigikogu kaunistamiseks, vaid selle muutmiseks, ehk siis kaunistuselementide välja rookimiseks.

Männikule ei kõlvanud isegi meie erakonnaga liituda, mis peaks olema päris selge märk sellest, mida ta meist arvas. Selles valguses on veelgi arusaamatum, miks teda kandidaatide nimekirja võtta taheti? Samuti ei ole Männik kunagi avalikkuse ees ühtegi konservatiivset seisukohta esindanud, mis juba ainuüksi oleks pidanud olema piisav põhjus talle ei öelda. Peale Männiku lahkumist ütles Mart Helme õieti, et “Poliitika ei ole nõrganärvilistele”. Eriti tuleb täheldada just seda, et konservatiivne poliitika, tänases punases kontekstis, ei ole nõrganärvilistele. Ja see, kas inimene on nõrganärviline või mitte, tuleb kindlaks teha enne, kui ta meie nimekirjas Riigikogusse saata. On olemas palju inimesi, kes ehk isegi jagavad meie seisukohti, kuid neil ei ole selgroogu seda välja öelda, küll aga paljud inimesed ise ei tea seda. Alguses küll arvatakse, et nüüd ma lähen poliitikat muutma ja minust ei saa kunagi broilerit, küll aga kohe, kui saabub kätte hetk, mil peaks oma seisukohti ja selgroogu avalikkusele näitama, lüüakse põnnama ning minnakse sama teed nagu kõik teised, sest nii on lihtsam, ei pea enamusega vastuolusse minema. Seega ei tohiks meie erakond oma Riigikogu kandidaatide nimekirja võtta mitte ühtegi inimest, kes juba ei ole avalikkuse ees tõestanud, et ta julgeb esindada konservatiivseid seisukohti ning vastu astuda meie ühiskonna elu tüürivale neomarksistlikele klikile. Meie erakond ei tohiks kindlasti eelistada tiitlit aadetele. Selgrootu tuntud inimene meie Riigikogu fraktsioonis oleks hukatuslik kogu seni saavutatule. Meie erakonnas on piisavalt tublisid inimesi, kes on ennast juba tõestanud, me ei vaja väljastpoolt inimesi ainult nende särava tiitli pärast. Isegi kui me mõne uue ja seisukohatu inimese mingitel põhjustel oma nimekirjas kandideerima võtame, siis kindlasti tuleb nõuda, et ta erakonna liikmeks astuks ja kindlasti ei tohi teha teda esinumbriks ega panna üldnimekirja etteotsa.

Kuna ma ise seoses Toomepuu raamatu kirjutamisega sel päeval Floridas viibisin, ei saanud ma istungist osa võtta. Küll aga kontakteerusin eelnevalt volikogu esimehega, kes lubas selle päevakorda võtta ning volikogul ise ette lugeda. Päevakorda see tõepoolest võeti, kuid ette ei loetud. Ju siis ei sobinud niivõrd auväärses seltskonnas ja lugupeetud kohas sellist asja eetrisse lasta.