top of page

Tänane Saksamaa: ajupesu meistriklass



Külastasin 3. oktoobril 2016. Saksamaa taasühinemise päeval Dresdenit, kus oli püsti ka Saksamaa valitsuse suur (ajupesu) telk. See oli täis immigratsiooni soosivaid plakateid, lööklauseid ja flaiereid. Neist osa võite siit piltidelt näha. Ülal pildil on manuaal pealkirjaga "Soosime põgenike integratsiooni", alapealkiri: "Sul on võimalus kaasa aidata".

Siin on suur stend. Avatud käele on kirjutatud: "Meie aitame"

Seinale: "Ühiselt, aitame ja toetame"


Siin on Frau Merkeli pühendumus: "Me peame neid integreerima, kes pikemaks meile jäävad", "Saksamaa jääb Saksamaaks, kõigega, mis meile kallis on", "Õigustatult ootavad kodanikud meilt, et me abivajajaid aitame".


"Integratsioon, mis kõiki aitab"

"SAKSAMAA SUUDAB SEDA"

Tädi pildil on Dresdenis elav Fortress Europe aktivist Frau May


"Multikultuurne dialoog"


Eraldi peatuse teeksin ühel erilisel, valedel ja demagoogial põhineval, ajupesu materialil pealkirjaga: "Rassismi vastu võitlemine", alapealkiri: "Abimaterial igapäeva eluks, era - ja tööeluks, ettevõttele või ühingule". Välja antud Saksamaa Poliitilise Hariduse Keskuse poolt:


Selle bukleti seest leiab pärle, mida 21. sajandi demokraatiast oodata ei oskaks:

"Termin rassism on sõnast "rass" tuletatud. Rassism põhineb väitel, et inimesi on võimalik jagada erinevatesse rassidesse"

[Minule vähemasti õpetati juba põhikoolis ja keskkoolis, et see nii ongi]

"Need väidetavad "rassid" olla erinevate omadustega"

[Mida nad ju ilmselgelt ongi - miks peaks probleem olema seda tunnistada?]

"Rassismi kohtame igal pool, mitte ainult paremäärmuslike parteide programmides vaid ka igapäeva elus"

[Kes otsib see leiab jah, mina ise aga pole rassismi veel kuskil näinud, põhjendatud kriitikat sisserände osas kohtab arusaadavatel põhjustel muidugi tihti]

Siis järgnevad õpetused elusituatsioonide kohta, kus võib rassismi kohata, ja mida siis tegema peaks. Esimene näide: Sõimamine jalgpalliväljakul

Jalgpalli väljakul solvatakse inimest rassistlikult. Edasine tegevus: rääkige mida nägite selle jalgpalliklubi vastutavale isikule. Otsige omale sealt lähedalt toetajaid ning kontakteeruge vastavate asutustega. Kuidas peaks edasi käituma? Liidumaa spordiliidu vastavad teenistujad tegelevad asjaga edasi. Intsidenti hakatakse arutama. Spordikohus saadab asjas osalenud persoonid demokraatiat arendavale seminarile. Ja kui asjaosalised nõus on, siis viiakse neile läbi meditatsioon [ei oska täpselt öelda, mida see antud kontekstis tähendab].

Teine näide: Rassistlikud naljad peol

Firmapeol on äkitselt tuju rikutud sest kolleeg E hakkab nalja tegema: "Kas teate, üks valge misjonär ja üks neeger ... ". Mida nüüd teha? Kas peaks tujurikkujaks hakkama? Kuid piiride ületamisele tuleb siiski reageerida. Öelge, mis selle lause taga peitus: rassism. Valgeid käsitletakse kui häid inimesi ja teisi kui lolle, ohtlikke ja primitiivseid. Seejärel öelge otse välja oma seisukoht: "Mulle ei lähe rassistlikud naljad peale, ma ei taha seda enam kuulda".

Kolmas näide: Arutelu peale lapsevanemate koosolekut koolis

Peale seda kui vanemate koosolek koolis lõppes, jäid mõned vanemad veel juttu ajama. Arutletakse selle üle, miks türklasest ema nii vähe koosolekul rääkis. Anna ema käib kohe välja lihtsa lahenduse: "Kes teab, mis olukord neil seal kodus on, türklased ju suruvad oma naisi alla". Ärge laske sellistel seletustel domineerida, küsige kohe: "Kust sa seda tead"? Seejärel katsuge kohe ka teisi oma poolele saada ning öelge: "Mida sa sellega mõtled? Ma leian, et sellised üldistused on kahjulikud ega aita kedagi".

Seejärel hakatakse kummutama "müüte" nagu see, et "välismaalased olla kriminaalsemad kui sakslased". Alustuseks esitatakse küll Saksamaa politsei 2011. a. statistika, mille kohaselt olid 22,9 % registreeritud kahtlusalused kuritegudes mittesakslased. Kuid siis väidetakse kohe vastu, et see statistika on vale ning see number on saadud ainult sellepärast, et politsei pahatahtlikult kiusab välismaalasi. Teine vabandus on see, et välismaalsed Saksamaal elavad tihtilugu kehvemates tingimustes, mis ajendab neid kuritegevusele. Kui sakslased peaksid elama sellistes tingimustes, kalduksid nad samuti kuritegevusse.

Järgmine "müüt" olla see, et "välismaalased võtavad sakslastelt töökohad ära". Kui sellist asja väidetakse, siis küsige kohe üle, et keda täpsemalt mõeldi, kas ameerika manageri, prantsuse ajakirjanikku või türklasest restopidajat? Tegelikkuses loovad just välismaalased Saksamaale töökohti juurde, nad tõstavad ostujõudu ja kindlustavad töökohti [väga haige jutt]. Ja piirkondades, kus elab vähem välismaalasi, olla ka töötuse kvoot suurem [kas tundub loogiline?].

Kolmas "müüt" olla see, et "välismaalased rikuvad Saksamaa identiteeti". See olevat täiesti alusetu üldistus: "Ei ole olemas bioloogiliselt ja kultuurselt defineeritavaid riigirahvaid. Iga ühiskond areneb aja jooksul kokkupuutes erinevate mõjudega. Ka põhja - ja lõunasakslastel oli veel 18. sajandil väga vähe ühist". "2010. a. seisuga elas Saksamaal 7,15 miljonit välismaalast (8,7 % elanikkonnast). Need inimesed on Saksamaa ühiskonnale väga vajalikud ja maksavad ilusti makse [demagoogia kuubis, esiteks ei maksa kõik külalised kohe kindlasi makse, teiseks peaks ju igale lollile selge olema, et ka makse maksev külaline on sotsiaalne dumping]."

Kommunismipropaganda nagu NSV Liidus

Multikulti Heil - elagu multikulti

Endlösung der Europafrage - Euroopa küsimuse lõpplahendus

Retro natsiajast

Et vältida sellise jama tekkimist Eestisse toeta immigratsiooni ja islamiseerumise vastast MTÜd International SIS

MTÜ International SIS MTÜ International SIS

IBAN: EE947700771001633116 (LHV) IBAN: EE947700771001633116 (LHV)

BIC/SWIFT: LHVBEE22 BIC/SWIFT: LHVBEE22



Comments


Parimad palad
Viimased postitused

€ 10

Raamat, mis räägib kaasahaaravalt poliitikast ning selle tagamaadest. Raamatu aluseks on tuntud Vene psühholoogi, St. Petersburgi ülikooli professori, Anatoly Zimichevi poliit-psühholoogiline teooria. Kui Zimichev jääb aga reaalse elu näidetega vägagi tagasihoidlikuks, siis mina seon hulgaliselt reaalpoliitilisi sündmusi ning juhtivpoliitikute käitumismaneere psühholoogilise teooriaga. Tulemuseks on poliitika käsitlus, mis annab vastused nii mõnelegi painavale küsimusele.

€ 10

Kaasahaarav tõsieluromaan, mis räägib erafirmas töötava laevakaitsja (rahvakeeli piraadiküti) igapäeva elust. Valgustades selle elukutse nii rõõmu kui varjupooli. Kirjeldan oma kahte rotatsiooni, millest esimene kestis viis kuud ning teine kolm kuud. Selle aja jooksul jõudsin ohuala erinevate laevade peal läbida 12 korral. Peale laeva elu kirjeldan ka läbielamisi erinevates riikides, mida selle töö käigus tuleb külastada, nagu Sri Lanka, Omaan, Egiptus ja paljud muud huvitavad kohad. Raamatu keskel on värvipiltide seeria.

Please reload

bottom of page