Seksiorjus on islami ametlik traditsioon prohvet Muhammedi eeskujul

Pildil on rõõmsameelne Walesis (UK) tegutsev imaam Ali Hammuda, kes õpetab muu huvitava hulgas ka seda, et islami usk lubab pidada naisi seksiorjadena.

Selle avaldas Õhtuleht 3. augustil 2016

Meie vasakeliit, riigiisad, islamirahu apologeedid, "usuteadlased" ja muud sellised SÕSid (sotsiaalse õigluse sõdurid) väidavad muidugi, et ei ei, ega see ikka nii ei ole, islam ise on rahumeelne religioon, ja ega sellised imaamid ei ole õiged moslemid.

Saamaks asjast selget pilti, pöördusin mailitsi TÜ islami teadlase Üllar Petersoni poole, kelle resolutsioon oli lühike: imaam Hammuda räägib tõtt! Küll aga miks see nii on ja kuidas see ajalooliseltislami osaks kujunenud on, sellega tasuks lähemalt tutvust teha.

Üllar Peterson:

See imaam räägib asjast nii nagu need islamis on. Talle ei saa mitte midagi ette heita, sest seksiorjade pidamine on sätestatud islami õiguses prohvet Muhamedi enda eeskujuga. Iga šariaadil põhinev islamiriik on toiminud sellise põhimõtte järgi, et seksiorjad on sõdalaste õigus, nagu teeb seda praegu ka ISIS. Täpselt samamoodi toimiks ka šariaadil põhinev Saudi-Araabia, kuna aga nende sõjavõimekus hetkel on väga väikene, ei saa nad jagu isegi Jeemeni šiitlikest houthidest, seega me nende sellistest seksiorjadest ka midagi ei kuule.

Naiste seksiorjadeks tegemine oli islami algusaegadel üldine tava ja nii tegi seda ka prohvet Muhamed. Pärast tema Mediinas võimuletulekut 622. a. juhtis ta kuni oma surmani 632. a. isiklikult vähemalt 23-sõjakäiku juutide, paganate ja kristlaste vastu; kokku saadeti tema poolt teele selliseid sõjakäike uskmatute vastu u. 70 (selle kohta on islami allikates detailsed kirjeldused olemas).

Tüüpiline selline ettevõtmine oli näiteks islami esimene suurem ja võidukas Badri lahing Meka paganate vastu 624. a., mille puhtakspesemisega (enda mainekujunduse eesmärgil) tänapäeva islami ajaloolased suurt vaeva näevad, kuid mis keskaegsete islami allikate sõnul oli kõige ehtsam röövretk. Muhamedi elu tähtsamaid allikaid al-Tabari Ajalugu räägib selle sõjakäigu motiividest nii: "Ja sõitis see [kaubakaravan] mööda rannikuäärset teed. Ning kui kuulis nende kohta Allahi Saadik (olgu Temaga Allahi õnnistus ja rahulolu), kutsus ta kokku oma jüngrid, teatades neile [karavanis] olevatest varadest ning selle [kaitsemeeskonna] väiksest arvukusest. Ning nad väljusid sõjakäigule /.../ nad nägid selles [karavanis] vaid saaki enestele ega arvanud, et tuleb suur lahing neid kohates".

Selliste retkede käigus vaenlaste mehed tapeti või võeti lunaraha saamiseks pantvangi, naised aga kuulusid sõjasaagi hulka orjadena. Seesama al-Tabari jutustab, kuidas Muhamed ründas 628. a. juutide jõukat Khaybari oaasi, vallutas selle kindlused, jagas naised sõjasaagina muslimite vahel. Kusjuures Muhamed sai eriõigusega saagiks juuditari nimega Safiyya, kelle abikaasa ta just oli lasknud hukata. Samal ajal kui naine näeb oma abikaasa surnukeha lebamas, kosib (st. vägistab) prohvet leinava naise. Seejärel laseb ta põletamisega piinata ja surmata veel ühe juudi, saamaks teada peidetud varandust.

Selline Muhamedi tegevus sai aluseks järgmiste sajandite jooksul välja kujundatud islami õiguses šariaadis põhimõttele, et lahingus vangi langenud või tapetud vastaste naised kuuluvad sõjasaagi hulka, mis tähendas seksiorjust. Juba islami esimesed õiguslased tööd nagu Abū Yūsufi Kitāb al-kharādž, al-Shaybānī Siyar ja al-Shāfi‘ī Kitāb al-umm, sätestavad:

vangistatud naistega võib sugu teha, aga alles siis, kui need sõjasaagiks saadud naised on võitlejate vahel korralikult ära jagatud (saagist viiendiks kuulub riigile, neli viiendiku läheb võitlejate vahel jagamsele) ning naine ei tohi olla lapseootel. Teoreetiliselt tulnuks oodata seni, kuni selgub, kas naisel esineb menstruatsioon, mis teeb tema kasutamise seksiorjana lubatuks. Kui ta osutus lapseootel olevaks, siis tuli ära oodata lapse sündimine ja alles siis oli naise kasutamine seksuaalselt lubatud, kuid kellele sõjameestest ikka nii palju oodata meeldis!

Keskaegsed islamiõpetlased polnud üksmeelel selles, kas vangi võetud naistega enne nende vägistamist tuleks neid ennem mõjutada islamit vastu võtma või mitte. Peagi aga kujunes konsensus, et islamile sarnaste (abraamilised) religioonide naistega (juudid ja kristlsed) võib ka ilma neid islamisse veenmiseta kohe sugu teha, teisi aga - zoroastriste näiteks, hiljem ka muid poolpaganaid - on ikka parem ennem veidi veenda islami hüvedes ja alles seejärel neid suguliselt kasutada. Kuid ega keegi ju ei kontrollinud sellisest põhimõttest kinnipidamist.

Ja loomulikult olid väepealikel siin eriõigused nagu ülal selgus Muhamedi puhul, kes kasutas juuditari koheselt, ilma et oleks ennem huvitanud asjaolust, kas naine rase on. Teada on ka muslimite vallutuste ajal mitmete nende väepealike kärsitus naisi saagi hulgast enne selle ametlikku jagamist omale võtta ja sealsamas vägistada. [Petersoni refereeringu lõpp]

Ja nüüd vaadake, mida Walesi imaam Ali Hammuda ülal toodud artiklis ütleb: "Nagu me praegu juba näeme on tulemas palju sõdu. Nendes lahingutes võetakse naised vangi ja neid peetakse orjadena. Ja siis saavad mehed nendega seksuaalsuhetesse astuda".

Et islam on Euroopa tsivilisatsiooni mõistes kuritegelik ideoloogia, ebanormaalne vaimne süsteem ning põhiseadust eirav eluviis, on juba ammu selge. Toeta islamiseerumise vastu võitlevat MTÜd International SIS

MTÜ International SIS MTÜ International SIS

IBAN: EE947700771001633116 IBAN: EE947700771001633116

BIC/SWIFT: LHVBEE22 BIC/SWIFT: LHVBEE22