Kaljulaid: järgmine euronukuke

Kuna Eesti valijamehed ei suutnud 23.09.2016. presidenti ära valida, loobusid senised kandidaadid edasisest kandideerimisest. Riigikogu alustas järgmise marioneti otsinguid, mis ei kestnud kaua. Juba 27.09.2016. käis riigikogu vanematekogu välja, et järgmine kureeritav nukuke võiks olla avalikkusele seni tundmatu, juba pikemat aega Luksemburgis tähtsas eurostaabis parketti tallunud Kersti Kaljulaid[1]; analoog Kaljurannale.

Europaruness Kaljulaid on avaldanud oma seisukohti meedias 08.09.2015[2], 09.09.2015[3], 17.01.2016[4] ja 12.08.2016[5]. Neist kõigist kumab selgelt läbi, et tegemist ei ole just kõige tulisema oma rahva eest võitlejaga. 9. septembril 2015. Postimehes avaldatud arvamusloos sarjab ta eestlaste ksenofoobseid instinkte ja kiidab valitsust selle eest, et ta rahva enamusele vastu ei tulnud, kui oli vaja 1990. aastate alguses siia jäävate venelaste probleemi lahendada. Samas toetab ta ka Sõbraliku Eesti sallivusaktivest, kes moslemite sissetoomise nimel rasket vaeva näevad. Edasi kritiseerib ta valitsust, kes 2015. a. septembris peale surutavaid migratsioonikvoote väiksemaks kauples ning süüdistab EKREt neegrikaartidega vehkimises. Ja nendib, et meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil arutada, milline rahvusena kestmise viis meile sobib, peame edasi kestma nii, nagu see on praeguses maailmas kohane - värvilisena. 17.01.2016. intervjuus Delfi TVle kiidab europroua takka elupõlise eurolakei Margus Tsahkna avatud rahvusluse (multikulti) poliitikale.

Kersti tsitaadid: "Eesti tuleviku huvides on ... mitte olla pagulaste vastu". Järgmine: "Erinevus ei tohi olla probleem". Järgmine: "Väikesel riigil pole muud relva kui väärtuspõhine poliitika ... Väärtuste hulka kuulub ... rassismi eitamine". Ning lõpetuseks veel ka kõige tavalisem "euroopalike väärtuste" kaitsja pärl: "Või oleme valmis uskuma, et piirid ja suletus ongi see, mida me vajame?".

Artikli täiendus 02.10.2016.

Kui Kaljulaid 28.09.2016. EKRE fraktsiooniga kohtus, sai ka see teatavaks, et ta reeturlikku Eesti-Vene piirilepingut pooltab.

2. oktoobril osales Kaljulaid valimisstuudios, kus vandus taaskord truudust euroaltarile, kinnitades, et meile on Rail Balticut kindlasti vaja, et siduda end paremini Euroopaga.

Mina aga väidaksin, et Rail Baltic ei ole mitte emotsionaalne integratsiooniprojekt vaid ratsionaalne äriprojekt. Kas seda vaja on või mitte, on matemaatiline küsimus, tuleb kokku arvutada sellega kaasnevad rahalised kulud (1,3-2 miljardit eurot), loodusreostus ning ebameeldivused (eramute konfiskeerimine). Ja siis kõrvale tulpa sellest tulenevad kasud (millest siiani keegi pole veel ühtegi nimetanud). Alles seejärel saaks mõistlik inimene öelda, kas seda on meile vaja. Kuid meie uus president, nagu kõik temale eelnenud broilerid, ei huvitu sellistest asjadest, tema kasutab Rail Balticut vaid kui emotsionaalset konstruktsiooni, et Brüsselis pugemas käia - järjekordne kadakasakslane.

Kaljulaid kopeerib siin juba oma kaastöölise, Taavi Rõivase, retoorikat, kes 6. oktoobril televisioonis (TV3 7-uudised) europarunite ees kummardamiseks ütles: "See [RB] on põhimõtteline küsimus ka väärtustes, et kas Eesti ambitsioon on olla täiesti eraldatud soosaar, kuhu jumala pärast keegi tulla ei saa, või kust jumala pärast ei ole võimalik kaupa Lääne-Euroopasse eksportida".

2. oktoobril 2016. avaldas Inno ja Irja kohvik väga huvitavad andmed Kaljulaidi rahalise seotuse kohta Euroopa Liiduga. Kaljulaidi brutopalk Euroopa kontrollikojas Luksemburgis oli 19 113 eurot, netos ca. 14 tuhat. Ning Luksemburgist töölt lahkudes sai ta kolimistulu ligi 20 tuhat eurot plus veel kolme aasta jooksul ümberasumishüvitist iga kuu 12 tuhat eurot (kokku siis kolme aasta peale 432 tuhat eurot). Seda kinnitab ka Delfis 27.01.2017. ilmunud artikkel [6].

Lisaks hakkab Kaljulaid oma 12-aastase staaži juures saama alates 65-eluaastast eripensioni ligi poole palgast ehk ligi 10 tuhat eurot kuus. Selle saamiseks pole Kaljulaid pidanud maksma sentigi pensionifondi, kõik maksed katab Euroopa Liidu maksumaksja. Sellele lisaks hakkab ta veel ka Eesti presidendi eripensionit saama.

Ja edasi, mida hakkab 51 aastane Kaljulaid aastal 2021 tegema, kui tema presidendiametiaeg lõpeb? Loomulikult hakkab ta end tagasi Brüsselisse veelgi soojema koha peale pressima, millelele presidendiameti tärn CVs kindlasti oluliselt kaasa aitab. Seega on tal vaja kogu selle aja jooksul euroliidritega sooje suhteid hoida. Kaljulaid on rahaliselt nii otseses (pension) kui kaudses mõttes (tuleviku ametikoht eurostaabis) sellest kartellist sõltuv. Seega on kindel, et ta jätkab igas mõttes nende agenda läbi surumist oma hallatavas provintsis. Euroliidu senine püsimajäämine on talle väga oluline sest rahvusriikide juurde tagasi naasmisel EL ju enam pensione ei maksa; nagu ei makstaks seda vb. ka siis, kui euroliidu juhtkonnas konservatiivne võimuvahetus toimub. Seega võib ka selles kindel olla, et ta seisab selle eest, et mitte ükski oma rahva eest seisev diplomaat ega poliitik sinna asju ajama ei pääseks.

Meenutagem nüüd ajaloost, et selline farss, kus ühtäkki veeti Eestisse valitseja väljastpoolt sisse, leidis aset ka 1978. aastal. Toona imporditi subjekt kohale Venemaalt Vitebskist, nimega Karl Vaino. Kes peale asehalduri koha edukat täitmist läks Venemaale tagasi, kus elab veel tänini (93-aastane). Nüüd imporditi subjekt sisse Brüsselist, kuhu ta Vaino kombel peale asehalduri kohustuste täitmist ka naaseb. Eelmine president imporditi Ameerikast, kes oli omadele võõras ja võõrastele oma, samamoodi hakkab ka Kersti võõra peremehe peost sööma.

Artikli täiendus 06.10.2017.

Vaatamata sellele, et nimetatud kuupäevaks juba ammu selge oli, et Kersti näol on tegemist samasugusega ... nagu need kõik teised, oli ta siiani vähemasti hoidunud langemaks oma demagoogias nii madalane, nagu kõik need teised. Kuid oma sõnades Päevalehele 06.10.2017. teeb ta selle ära, nimetades EKRET ainsaks erakonnaks Eesti poliitmaastikul, kes tahab Eestit muust maailmast ära lõigata [7]. Samasugune sõge demagoog, nagu kõik need teised, kes ei suuda oma poliitkarjääri rajada millelegi muule, kui ainult leierdades ikka neid samu, ära kulunud mantraid, eiramaks ratsionaalset poliitikat ning konstruktiivseid seisukohti!

------------------------------------------------

[1] http://www.delfi.ee/news/presidendivalimised2016/uudised/delfi-fotod-ja-video-presidendikandidaadiks-esitatud-kersti-kaljulaid-vastutus-on-meeletu-ja-ma-votan-selle?id=75733795

[2] http://pluss.postimees.ee/v2/3321197/kersti-kaljulaid-erinevus-ei-tohi-olla-probleem

[3] http://arvamus.postimees.ee/v2/3321025/kersti-kaljulaid-pagulaskuesimuses-on-vaja-julgust-nagu-iseseisvuse-taastamise-ajal;

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kaljulaid-vaikese-riigi-ainus-relv-on-vaartustepohine-poliitika-n151991

[4] http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=73442447

[5] http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga

[6] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaid-saab-lisaks-presidendipalgale-euroopa-kontrollikojast-iga-kuu-ligi-12-000-eurost-toetust?id=77049540

[7]http://epl.delfi.ee/news/eesti/president-kersti-kaljulaid-meie-front-on-liberaalsed-demokraatlikud-vabadused-arme-hagustame-seda-pilti?id=79742676