top of page

G. Kirsberg saksa meediale: "Euroopa Liidus valitseb samasugune ajupesu nagu NSV Liidus"



DS November 2016.

Intervjuu Fortress Europe aktivisti ning EKRE liikme Georg Kirsbergiga:

"Euroopa Liidus valitseb samasugune ajupesu nagu NSV Liidus"

DS: Härra Kirsberg, te osalesite 3. oktoobril Dresdenis Fortress Europe meeleavaldusel. Mis ajendas teid seda pikka teed ette võtma, et Saksamaa taasiseseisvumise päeval Merkeli avatud uste poliitika vastu protestida?

Minu mure Eesti, Saksamaa ja terve Euroopa pärast. Euroopa kaotab ennast, oma juured, traditsiooni ja identideedi. Selle kõige kõrvalprodukt on majandusliku heaolu langemine ning turvalise elukeskkonna kaotamine. Meie Euroopa ei ole enam see, mis ta kunagi oli - turvaline ja sõbralik heaoluühiskond - vaid vaene, ohtlik ning vaenav oma rahva suhtes. "Saksamaa lammutab ennast", nagu Thilo Sarrazini õieti välja on öelnud. Saksamaa näitel näeme suurepäraselt, kuidas paari dekaadi jooksul on ühes riigis elustandard järsult langenud, ning väidetav "rikastav" immigratsioon mängib selles suurt rolli.

DS: Millised muljed - nii negatiivsed kui positiivsed - jäid teile Dresdeni protestiüritustest?

Positiivne on, et vasupanu osutatakse, negatiivne on, et endiselt on liiga vähe inimesi, kellel piisavalt julgust on seda teha. Saksamaa on vaimselt alla surutud, s.t. et lähtuvalt identiteedist ja kodanikujulgusest juba peaaegu hävitatud. Kui rääkida olukorrast tänases Euroopa Liidus ja Saksamaa valitsuses, siis ei ole tegemist enam pisieksimustega, mida kodanikud omale lubada saaksid ignoreerida. Valede hulk ja ajupeu kvoot islami ja multikulti osas on jõudnud tasemele, nagu see oli NSV Liidus. Lööklaused ja vaimsed konstruktsioonid, mida kasutatakse, on täpselt samad. Toon ühe näite ajakirjast Nõukogude Naine (1975): "Sotsialistlikule maailmale on iseloomulik võrdsus, sõprus ja vendlus eri rassidest ja rahvustest inimeste vahel. Kapitlistliku ühiskonna rahvussuhetele on aga omane natsionalism, šovinism, rassism ja fašism, mida sünnitab ja kultiveerib kodanlik elulaad." Varasemalt pidime teesklema, et seda tõsiselt võtame sest tegemist oli militaarse diktatuuriga. Täna on see aga osa "euroopalikest väärtustest", IQ mõõdupuu - mida rohkem inimene seda usub, korrutab ja levitab, seda intelligentsem ta on. Kõik ülejäänud on rumalad natsid. Nii käib eurosotsialistlik ajupesu. Merkeli administratsiooni funktsionärid on vaimselt samad prototüübid nagu nõukogude aegsed kommunistid. See on väga huvitav, samal ajal muidugi kahetsusväärne sotsiaalpsühholoogiline areng: 20 aastat tagasi rõõmustasid Eesti patrioodid, et saime nendest kommunistidest lahti ning nüüd saame tarkade lääne härradega koos töötada. Kuid äkitselt sai selgeks, et tegemist on täpselt samade isiksusetüüpidega: varasemalt oli homo sovijeticus, nüüd on homo cosmopoliticus või homo europeicus.

DS: Kas te külastasite oma Saksamaa visiidi ajal ka muid üritusi peale 3. oktoobri omade? Ja kuidas mulje oli?

Külastasin 2. oktoobril NPD kõnekoosolekut Pirnas, kus esines Sascha Roßmüller. Üldjoontes oli positiivne üritus. Selles erakonnas on head inimesed, samuti hea programm, kui jätta kõrvale Venemaa poliitika, mis minu hinnangul on natuke väär. Kuid õnneks on selles parteis ka inimesi, kes seda teisiti näevad ning Ukrainas Azovi pataljoni toetavad [seal müüdi Azovi pataljoni särke ning seinal olid Azovi plakatid].

DS: Ka Saksamaa taasühinemise päeval [3. okt] tegelesid PEGIDA ja Fortress Europe konkureerimisega ning organiseerisid oma meeleavaldused samal ajal. Kuidas te seda konflikti hindate?


See on muidugi kahetsusväärne. Saksamaa konservatiivsed jõud on lõhestunud. Mitte ainult Fortress Europe ja PEGIDA vaid ka ülejäänud rahvuslikud jõud nagu NPD ja AfD. Tegelikkuss peaksid nad kõik ühe katuse all olema ning ühtse rusikana vaenlase, islami vastu lööma. Selle asemel tegeldakse aga üksteise mustamisega ning rasvunud vasakpoolne koalitsioon, kes islamistidele kaasa aitab, levitab rahva raha eest oma rahvast vaenavat propagandat. Sakslased peaksid ühte asja meenutama: te olete üks rahvas.

DS: Kuidas on teie kodumaal Eestis lood? Kuidas suhtutakse seal Saksamaa migratsioonipoliitikasse?

Olukord on täpselt sama nagu Saksamaal. Kõik võimul olevad poliitikud koogutavad Merkeli ees ning teenivad "euroopalikke väärtusi", võitlevad rassismi ning natsismis vastu jne. Meie vasakpoolsed propagandakahurid ja valesid levitav meedia alustasid oma tegevust 2015. a. kevadel. Miks just siis? Sest just siis anti Brüsselist käsk olla salliv. Kuni selle hetkeni ei huvitanud see teema kedagi. 2015. a. kevadel hakati Brüsselist aga sundmigratsiooni kvoote peale suruma. Kuni selle hetkeni ei olnud Eestis mitte ühtegi poliitikut, arvamusliidrit ega ajakirjanikku, keda põgenike või immigratsiooniga seotud asjad huvitanud oleks. Niipea kui saime Brüsselist direktiivid - multikulti peab meeldima, islam kuulub Euroopasse ja kõik peavad euroopalikke väärtusi kaitsma - ärkasid meie heategijad äkki ülesse ning alustasid võitlust rassismi vastu. Algas oma rahva vastu viha õhutamine nagu NSV Liidu päevil. Need inimesed on nõrgad isiksused, nõdrameelsed karjeristid, broilerid ja tähelepanu otsijad. Nad poevad euro altaril, olles valmis ohverdama kogu oma rahva; ka iseennast sest immigratsioon kurnab nende sotsiaalsüsteemi samamoodi. Kuid see pole tähtis, peaasi on, et ise niipalju kui võimalik pugeda ja lipitseda saaks. Oluline on Junckeri käest täisväärtusliku eurooplase tunnustust saada.


DS: Mida arvate EL plaanist igale riigile migratsiooni sundkvoodid peale panna?

Jaburus kuubis. Rahvareetmine. Räägitakse Euroopa solidaarsusest ja ligimese armastusest - kõik puhas demagoogia. Tegelikkuses on see uus vasakradikaalne ideoloogia eesmärgiga meie rahvas välja vahetada ning ümber kasvatada. Juba ammu oleks saanud immigratsiooni Euroopasse lõpetada - kui oleks tühistatud asüüliseadused ning sotsiaalsed toetused ja integratsiooniprogrammid migrantidele. Selle asemel on meie võimueliit Euroopas aga viimase 50 aasta jooksul palju mošeesid ja islami koole rajanud. Mida on sellel pistmist solidaarsuse või ligimesearmastusega? See on programm uue, multikultuurse Euroopa loomiseks. Seda ei pea keegi kaasa tegema - sellele peab vastu võitlema.

DS: Eesti valitsus oli aga sundkvootidele vastu. Siseminister Hanno Pevkur oli valmis maksimaalselt 200 migranti vastu võtma. Tema kolleeg Margus Tsahkna läks kogunisti nii kaugele, et ütles, et eelisjärjekorras võtame ainult kristlasi. Peaminister Rõivas ütles, et migrandid Aafrikast olla liiga suur koorem. See kõlab nagu Ungari presidendi Orbaniga, või Poola ja Tšehhi valitsusega sama suuna ajamine?

Selles sai juba eelnevalt räägitud. Siinkohal olete te üksikuid lauseid ja inimesi kontekstist välja võtnud. 2015. a. kevadel tahtis Brüssel meile kvooti 2000 peale suruda. Tol korral tõepoolest esinesid Rõivas ja Pevkur korraks päris hästi ja teesklesid, et kaitsevad meie rahvuslikke huve. Septembris, kui kvoodid kindlaks määrati, nõustusid nad juba 550ga. Peale seda on nende suust vaikus olnud. Kõigile on aga selge, et see number saab tunduvalt suurem olema, nagu ka see, et nendel kvootidel niiguinii mingit tähendust pole sest nende täitudes tuleb kas uus kvoot või võetakse vabatahtlikult vastu - nagu UK, Šveits ja Taani, kes kõikidest kvootidest keeldusid, kuid selles ümberjagamisprogrammis ikkagi osalevad. Juba 2015. aasta lõpust alates oli näha suurt muutust meie linnapildis: palju neegreid ja naisi pearättidega - ja nüüd räägib Rõivas koos oma demagoogia aparaadiga solidaarsusest ja muudatustest, mida kaasaegses ühiskonnas võimalik vältida pole. Meie poliitikud - ennekõike president Ilves - siunavad kõvasti Orbanit, eesmärgiga Junckeri ees pugeda.

DS: Te olete uue erakonna, EKRE liige, kes 2015. a. parlamendivalimistel seitse kohta sai. Kas te võiksite esitada oma erakonna olulisemad poliitilised seisukohad?


Meeleldi. Meie põhiprintsiip kõlab: Kui peab valima poliitika ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima enda ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima rahvaste vahel, tuleb valida oma rahvas, austades teiste rahvaste samasuguseid õigusi. See moto pärineb meie luuletajalt Rudolf Rimmelilt, kes 2003. aastal enesetapu sooritas, ennustusega, et Euroopa Liit on rahvaste kalmistu ning Eesti rahva saab omale Brüsselist vaid hauakivi. Meie seisukoht immigratsioonipoliitika osas nend. nn. põgenikega on lihtne: null. Sundmigratsiooni misiganes vormis lükkame kogu ulatuses tagasi. Fiskaalpoliitiliselt kavatseme rahaasjad taaskord oma riigi kontrolli alla saada, rajades riikliku kommertspanga ja ühistupangad. Lisaks sellele on plaanis põllumajandus taas jalule aidata ning arendada tööstust niipalju kui võimalik.

DS: Kas näete EKREt võimalikult kiiresti võimukoalitsioonis või eelistate opositsiooni?

Meie eesmärk on nii ruttu kui võimalik valitsuses kaasa teha. Sest meil on veel vähe aega, enne kui meie omariiklus jäädavalt likvideeritakse. Kuid tõenäoliselt ei juhtu seda nii ruttu. Meie olukord selles osas on täpselt sama nagu Saksamaal. Vasakpoolsed peavooluerakonnad omavad suurt toetust sest neid toetatakse valesid levitava meedia ning Brüsseli ajupesu programmidega. Meil oma väikese eelarvega ning ilma Brüsseli toetuseta on väga raske neile vastu saada.

DS: Kas EKRE omalt poolt sooviks ka teiste sarnaste erakondadega Euroopas koostööd teha? Või teisiti küsides: kus te näeksite võimalikke koostööpartnereid endale EL riikides?

Siiani ei ole me veel ühegi Euroopa parteiga liitunud, kuid selle üle arutletakse pidevalt. Meie võimalikud partnerid on kõik, kellel Euroopa südames on, kes Euroopale ja oma riigile midagi kasulikku teha tahavad ja kes ei taha teenida võõrvõime, võõraid ideoloogiaid ega võõrast kapitali. Hetkel on meil näiteks head suhted FPÖga Austrias.

---------------------------------------

[Kahte järgmist küsimust koos vastustega, katkendjoonega ülejäänud tekstist eraldatud, ei avaldatud lehes]

DS: Konservatiivid Saksamaal, nagu ka teistes Lääne-Euroopa riikides, Prantsusmaal ja Austrias, pooldavad välispoliitiliselt Venemaaga lähenemist. Balti riikides, tänu nõukogude okupatsioonile, võib selline suund vastupanu kohata. Kuid siiski, kas oleks võimalik, et Euroopa parempoolsed koos teiega ühise keele Venemaa osas leiaksid?

Siin on vastus selge: EI. Hetkel ei saa toimuda mingit lähenemist Venemaale. Minu hinnangul esindab NPD siis valet seisukohta. Ma ei jaga teie poolseid negatiivseid seisukohti NATO osas, mis minu hinnangul on sama vähe põhjendatud nagu positiivsed ootused Venemaa osas. Tõenäoliselt hindate USA nn. dominantsi üle. Tegelikkuses ei oma USA ei Saksamaa ega Euroop Liidu üle mingit kontrolli. Saksa armeel ei ole mingit kohustust Lähis-Ida sõdades kaasa teha. Kui ta kuskil osaleb, siis ainult oma valitsuse soovil, kuid alati saaks ta ka keelduda. Isegi kui USA poliitikaga mitte nõustuda, ei ole mingi lahendus enda sidumine Venemaaga. Minu hinnangul on Venemaa hetkel suurim terroristide riik maailmas. Venemaa ei ole veel kordagi okupatsiooni ja massiliste inimõiguste rikkumise eest ajavahemikul 1922-1991 vabandanud. Veelgi hullem: nad on selle üle uhked ja teevad neid edasi, nagu 1994-1994 ja 1999 kuni tänaseni Tšetšeenias, 2008 Gruusias ja Täna Ukrainas ning Süürias. Niikaua kuni Venemaa nende asjade eest ei vabanda, ei saa Venemaaga mingit koostööd olla. Venemaa on väga vaene riik, sisuliselt kolmanda maailma riik aatomrelvadega ja naftaga - lääne kapitali koloonia, mida vaid tooraine saamiseks kasutatakse. Saksamaa ei vaja Venemaad, et oma riiki tagasi saada, moslemitest lahti saada või selle irratsionaalse pangandussüsteemi likvideerimiseks. Te peate ainult praeguse nõrga ja korrumpeerunud valitsuse välja vahetama inimeste vastu, kes hoolivad oma kodumaast ning omavad moraalseid väärtusi. Otsige lahendusi oma riigile seestpoolt, mitte väljastpoolt.]

DS: Kas te näete ka mingeid positiivseid aspekte Venemaa sise - või välispoliitikas, näiteks Putini konservatiivses perekonnapoliitikas, LGBT lobitegevuse piiramises või Venemaa võitluses koos Süüria valitsusega ISISe vastu.

Eelmise küsimuse vastusega vastasin juba päris palju. LGBT lobistamise piiramine võib küll õige olla ning siin peaks EL tõepoolest natukene karmimat kätt näitama. Kuid ainuüksi sel põhjusel ei saa Venemaad veel positiivseks riigiks pidada. Et Venemaa ISISe vastu võitleb, on super, loodetavasti see jätkub ning mõlemad kaotavad samaaegselt. Kuid silmas tuleb pidada, et see võitlus, mida Venemaa seal peab ei ole mitte niivõrd ISISe vastu kuivõrd USA vastu, teenides samaaegselt siseriikliku tarbise huve, et majandusliku mahajäämuse tõttu frustreerunud elanikkonna probleeme siseriiklikelt probleemidelt kõrvale juhtida. Kui palju ISIS kedagi kuskil terroriseerib, ei huvita Venemaad üldse. Hetkel võitleb Venemaa Süürias USA vastu, mitte Assadi poole peal ega mitte ISISe vastu. See on lihtsalt USAle võimu näitamine, venelaste jaoks hingeline vajadus. Kui USA oleks Assadi poole peal, oleks Venemaa tema vastu. Kõik täpselt sama nagu varem külma sõja ajal. 1940. aastate lõpus oli Venemaa aktiivne Iisraeli toetaja, kuid niipea kui selgus, et Iisrael lootusetult USAsse "armunud" on, pööras ta selja ning hakkas moslemeid relvastama ja õpetama - millega ta ka endale karuteene tegi sest muzahideenid veel tänini samade relvadega ka Venemaad terroriseerivad; kuid see pole tähtis, oluline on ainult USAle "koht kätte näidata". Kuid ka see ebaõnnestus sest tol korral Venemaa ju külma sõja kaotas. Kuna Venemaa ka peale külma sõda läbi kukkus ega suutnud omale normaalset kodanikuühiskonda rajada, vajavad nad nüüd uut elu mõtet, ja mida muud nad oskavad, kui ainult sõdida?

---------------------------------------

DS: Te olete Saksamaal elanud, räägite väga hästi saksa keelt ja külastate meeleldi Saksamaad. Mida hindate Saksamaa ja tema kultuuri juures - ja teisiti küsides, mida saaksid sakslased eestlastelt õppida?

1945. aastal oli nulltund, Saksamaa oli varemeteks pommitatud. Kuid juba 1953. aastal oli Saksamaa ekspordi järgi maailmas kolmas industriaalriik ja peagi juba esimene. [Meie "vabastajad", kes suure sõja võitsid, elavad ka täna nagu sakslased nulltunni ajal - see lause jäeti lehest välja]. Sakslased suutsid paari aastaga peale totaalset hävingut omale taas heaoluühiskonna rajada. Täpselt sama tehti ju ka Esimese maailmasõja järel. See on see, mida Saksamaa juures hindan. Ning seetõttu usun endiselt Saksmaasse. Te suudate ka Merkelist ja multikultist lahti saada. Hiljem ehitas Saksamaa veel terve Euroopa Liidu ülesse. EL idalaienemist ei oleks ilma Saksamaata iial juhtunud. Soov oli hea, mis sellest välja kukkus, on iseasi. Oli naiivne uskuda, et kõik rahvad on võrdsed. Tegelikkuses oli ju lihtne ette näha, et see nii pole, sest Kreeka on oma finantskäitumise poolest alati problemaatiline olnud. Ta on korduvalt pankrotis olnud ning põhjustas probleeme juba Euroopa varasemas rahaliidus, Ladina rahaliidus (1865-1914). Nüüd oleks aeg sellest veast aru saada ning poliitilised korrektuurid sisse viia.

DS: Härra Kirsberg, täname teid intervjuu eest.

Intervjuud tegi DS-ajakirjanik Thorsten Thomsen.

Käesolev intervjuu on antud Saksamaa konservatiivse erakonna NPD ajalehele Deutsche Stimme (DS). Sõlmisin nendega tutvuse, kui käisin 3. oktoobril Dresdenis Fortress Europe meeleavaldusel. Kogu saksa keelne intervjuu on võimalik omale alla laadida pdf dokumendina klikates all oleval kahel pildil:



Et saaksime ka edaspidi sõlmida koostööleppeid Euroopa konservatiivsete jõududega seismaks Sinu Euroopa eest, toeta immigratsiooni ja islamiseerumise vastast MTÜd International SIS

MTÜ International SIS MTÜ International SIS

IBAN: EE947700771001633116 (LHV) IBAN: EE947700771001633116 (LHV)

BIC/SWIFT: LHVBEE22 BIC/SWIFT: LHVBEE22


www.georgkirsberg.eu


Comments


Parimad palad
Viimased postitused

€ 10

Raamat, mis räägib kaasahaaravalt poliitikast ning selle tagamaadest. Raamatu aluseks on tuntud Vene psühholoogi, St. Petersburgi ülikooli professori, Anatoly Zimichevi poliit-psühholoogiline teooria. Kui Zimichev jääb aga reaalse elu näidetega vägagi tagasihoidlikuks, siis mina seon hulgaliselt reaalpoliitilisi sündmusi ning juhtivpoliitikute käitumismaneere psühholoogilise teooriaga. Tulemuseks on poliitika käsitlus, mis annab vastused nii mõnelegi painavale küsimusele.

€ 10

Kaasahaarav tõsieluromaan, mis räägib erafirmas töötava laevakaitsja (rahvakeeli piraadiküti) igapäeva elust. Valgustades selle elukutse nii rõõmu kui varjupooli. Kirjeldan oma kahte rotatsiooni, millest esimene kestis viis kuud ning teine kolm kuud. Selle aja jooksul jõudsin ohuala erinevate laevade peal läbida 12 korral. Peale laeva elu kirjeldan ka läbielamisi erinevates riikides, mida selle töö käigus tuleb külastada, nagu Sri Lanka, Omaan, Egiptus ja paljud muud huvitavad kohad. Raamatu keskel on värvipiltide seeria.

Please reload

bottom of page